1. Multšid
Multš on taimede kasvupinnasele või -substraadile peale laotatud kattematerjali kiht.Nende esmärgiks on eelkõige niiskuse säilitamine mullas ja ka juurestiku külmakaitse talveperioodil.Mõningal määral vähendavad multšid ka umbrohtumist ning lagunedes toimivad pinnaseparandajatena.tihti kasutatakse multše dekoratiiveesmärkidel.Maastikuehituses kasutatavad multšid saab jagada kolmeks:
*orgaanilised multšid(puukoor,turvas jne.)
*mineraalsed multsid(killustik,kiviklibu jne)
*geotekstiilid
Puukoor
Puukoortest sobib keemilistelt omadustelt kõige paremini männikoore multš.Värske puukoore pH on 4,1...4,8( ta on happeline).Puukoort pannakse kohe mullapinnale või filterkanga peale.Puukoore multšhoiab mulla niiskena ning vähendab ka umbrohtude levikut.Umbrohtude arengu häirmiseks soovitatakse suvel 1-2 korda rehaga liigutada.Koorepuru paksuseks võetakse peenravaiba kasutamise korral kuni 8cm ning mullapinnale laotamise korral 10-20 cm.Puumoore multši täiendatakse vajadusel igal aastal.Müügilt võib leida erinevate fraktsioonidega puukoort.
Peen männikoore multš: komposteeritud ja sorteeritud männikoor osakeste suurusega 0-15mm.Sobib püsikutele ,ilupuudele ja põõsastele.Sobibkasutada istuusalade katmiseks ning lisandina erinevates istutussegudes.Soovitatav kihi paksus on 5-8 cm.
Dekoratiivmultš: komposteeritud ja sorteeritud männikoor osakeste suurusega 15-48mm.Sobib kasutada istutusalade katmiseks,rooside,hekialuste ja puude ümbruse multšimiseks,laste mänguväljakute katmiseks ning jalgradade rajamiseks.
Sorteerimata männikoor: komposteeritud männikoor osakeste suurusega 0-200 mm.Sobib kasutada haljasaladel,kus aia esteetiline ilu ei ole väga nõutud.Odava hinna tõttu on see parim puukoor tervise- ja suusaradade hooldesel ning teeehitustööde järgsel haljastamisel Sobib maastikukujunduseks ja suuremate pindade katmiseks.
Jäme koorekate: komposteeritud ja sorteeritud männikoor osakeste suurusega 48-60mm.Sobib kasutada istutusalade katmiseks,hekialuste ja puude ümbruse multsimiseks,laste mänguväljakute katmiseks ning jalgradade rajamiseks.
Põhk
Põhk sobib suurekasvulistele laialehelistele taimedele,mis vajavad vähe lämmastikku.kõige paremini sobib nisup'hk,sest kaera õlgedes võivad areneda limaseened.Enne kasutamist põhk tükeldatakse või komposteeritakse,Põhk kõduneb kiiresti ja ülemistes kihtides suureneb CO2 sisaldus.Väetusväärtust ta ei oma ja laguneb kiiresti ja eemadamist ei vaja.Põhu kasutusiga on 1aasta.Teda mulda kaevates paraneb mulla õhustatus.soovitav on kasutada koos roheliste taimeosadega või lisada lämmastik-väetist..Peale kokkuvajumist peaks kihi paksus olema 8-10cm.Et maa soojeneks paremini,tuleks kevadel põhku eemale tõmmata,laseb õhku läbi ka peale vihma ning kuivab kiiresti.Põhk suurendab mulla huumusesisaldust.Maasika istandustes võib peale saaki põletada koos lehtedega.põhk võib ligi meelitada hiiri.
https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfV8rOmmB78-W-srMoy2o_e3rT6yZIfGGrWhYC6KPPA87jJBkjDnEeFlTI8EihkKwb7Qz9zEXx4s7gIWnCJ295rz98wQVqnO5G3w3kLgk_MU7ojXQjnzQ7_GQyr5hwAvEIX0ByrD_Cja7I/s400/mai30+204.jpg
Puulehed
Puhas lehekompost on happeline ja sobib turbaaiale.Tammelehekompost sobib näiteks rododend-ronitele.Neutraliseerimiseks peaks lisama puutuhka või muid neutraliseerivaid materjale.Värsked lehed lagunevad kiiremini,kuid vanemad katavad kauem.puulehti on soovitav segada mõne koredama multšiga.Toored lepalehed ja muud võsalaadse puulehed on sama lämmastikurikkad kui rohuhake. Kahjuks talvituvad lehtede all ka kahjurid ja haigused.Kindlasti tuleks vältida haigestunud lehti. Lehemulda sobib kasutada kõlviridadel ja peenardel taime vahedel.Kasuada enne külvi ja kui muld on soojenenud.Parandab mulla struktuuri ja vega varustatust.
http://f4.pmo.ee/f/2012/10/31/1403778t81hac54.jpg
Turvas
Turvast kasutatakse happelist mulda vajavate taimede multšimiseks.Turvast kasutatakse segus mullaga sest ta parandab mulla struktuuri ja suurendab selle veemahutavust.Mulla temperatuur on turba all päeval madalam ja öösel kõrgem.Ühele ruutmeetrile kulub 5-6kg turvast.Turba kihi paksuseks võiks olla 2-10 cm.Segunedes parandab turvas liiv- ja savimulla õhu- ja veerežiimi. Varakevadel kasutades takistab ta aga maapinna soojenemist.Aja jooksul ta mineraliseerub ja vajub kokku ning seetõttu vajab juurdelisamist.Vajadusel võib lisada lubiväetist ja kompleksväetist.
http://peat.ee/images/images/struktuurid/0-20T.jpg
Muruniide
Parim on liblikõieliste haljasmass.Soovitav on kasutada segatult näiteks liiva,turba või puulehtedega. Laotama peaks seda 2-3cm kihina,kuid mitte paksemalt kui 10cm,sest juba paksem kiht ei lase enam õhku läbi.Pealegi muutub paks kiht libedaks ning kuivab kollaseks ja ei ole esteetiline.Muruniide hoiab mulda niiskena ja takistab ka umbrohtude kasvamist.Võib muuta mulla happelisemaks. Lagunedes parandab pinnase struktuuri ning muld püsib kobe.Noor rohi sisaldab palju taimedele vajalikke toitaineid.Samti ergutam muruniide ka vihmausside tegevust ning sügisel võib selle mulda kaevata.
Saepuru
Saepuru sobib kasutada peenarde vahel.Saepurus on 2-2,5 korda vähem toitaineid kui puukoores. Värske laast võib olla toksiline,kuna kõdunemise protsessis moodustuvad orgaamilised ained. Paigaldatakse 2-8,max 12-30 cm paksuselt.paks kiht ei lase õhku läbi.Saepuru veesisaldus ja vee läbilaskvus on keskmine. Saepurus leidub taime kasvu pidurdavaid ühendeid,seega nende lagun-damiseks on soovitav lasta soepurul enne kasutamist 2aastat seista.Võimalusel võiks eelistada lehtpuu saepuru.Saepuru kasutamisel multšina tõuseb näiteks vaarikate saagikus 15-20%.Kapsale, kartulile ja porrole ta aga ei sobi. Saepuru kõduneb aeglaselt.
http://www.energiavaru.ee/009.jpg
Paber
Paberist valmistatakse spetsiaalset pabermultši või pappkraesid.Kasutatakse ka peenestatud ajalehti.Kõige paremini sobib lainepapp.Laguneb täielikult vee ja päikese põjul ühe suve jooksul.Imab hästi vett ning vee läbilaskuvus on hea.Takistab umbrohtude arengut,tigude ja nälkjate tegevust.Hoiab mulda niiskena.Kevadel laotada 2-5-15 lehe paksuselt maapinnale,saab tõrjuda ka juurumbrohtusid.Kasutatakse ka õhema kihina,kui taimed istutatakse väokestesse sisselõigetesse.Laguneb ühe hooajaga ja sügisel võib maa sisse kaevata,kus ta parandab mulla struktuuri.Esteetilisuse tagamiseks ja paigalhoidmiseks võib katta pealt kivide,koorepuruga,taimse materjaliga vm.
http://tallinnapaber.ee/wp-content/uploads/2013/06/Paber-kolm-tulpa-rakursis-web-686pix..jpg
Kivid,kruus
Kasutatakse püsimultšina peenarde katteks,iviktaimlas,kivimüürides,soolokivina või teede tegemisel.Karbonaatne materjal neutraliseerib mulla happesust.asetada kangale paksusega 2-3cm või maapinnale 8-10cm paksuselt.Rasketel muldadel pannakse vee filtreerimiseks taime alla 2-3cm kihina.Alumised kihid vajuvad mulla sisse ja segunevad mullaga.Paigaldamine ja eemaldamine on töömahukas.
http://212.47.219.162/dynamic/timg/1/5/15fe4f617cdc7998cd64594be04d630b.jpg
Kergkruus
Kasutatakse välis- ja sisehaljastuses,mullapinna kattematerjalina või pottidevahelise pinna täiteks.Valmistatud looduslikust lähteinest erineva tera suurusega.Kergkruus on fraktsiooniga 4-10mm.Teda on kerga ja hea paigaldada.Kergkruus on külmakindel,põlematu,niiskusekindel,tugev.Ei sisalda kahjulikke ühendeid,ei hallita ega mädane.Ei meeldi närilistele ega putukatele.Peenardes kasutamisel võib kasutada koos peenravaibaga.
Eestis on rannikuvetes
kasvavat pruunadru kasutatud rannakülades väetisena (sõnniku
asemel).Neis on rikkalik ja
tasakaalustatud mikro- ja makroelementide sisaldus.Nad sisaldavd
looduslikke kasvustimulaatoreid(auksiini).Nad aitavad taimedel taluda
põuast ja madalast temperatuurist tingitud vaegusi.Adru stimuleerib
mullas mikroobide tegevust, suurendab taime vastupanuvõimet
kahjurputukatele ja seenhaigustele.Vetikaväetised on oluliseks
looduspuhtaks täienduses kvaliteetse saagi saamisel.Rannas laguneb adru võrdlemisi kiiresti ja sellega kaasnev toiteelementide kadu on
märkimisväärne.Seepärast tuleks see enne püsikülmade saabumis
põllu serva viia ja virnastada.Pärast sulamist ja mõnenädalast
käärimist võib selle kevadel laiali laotada ja sisse künda.Adru
laguneb mullas kiiresti ning selles sisalduvad toiteelemendid on
taimedele kergesti omastatavad.
Vees lahustuvates väetistes on toitained taimedele hästi omastatavate ühenditena.
Kastmisväetiste seast valikut tehes tuleks arvesse võtta kasutatavat substraati ning kasvutingimustele ja kultuuri kasvunõuetele vastavat taimetoitainete suhet. Kastmisväetamine on efektiivseim väetamisviis, kus toitained antakse vees lahustunud kujul otse taime juurte piirkonda.
Ferticare või Nutricomplex väetisi võib kasutada eraldi või toitainete suhte muutmiseks kombineerida teiste väetistega (YaraLiva Calcinit, Krista-väetised, kelaadid – Tradecorp Cu, Mg, Mn, Fe, Zn jt)
http://www.puumarket.ee/static/product_extra_images/pilt_3546.jpg
Liiv
Värvuselt kollakas või valge.Sobib kõikidele taimedele.Multšikihi pakksuseks 5-7cm.Liiv säilitab küll hästi niiskust,kuid on halva õhustatavusega.
http://www.ut.ee/BGGM/miner/liiv1.jpg
Paekivi killustik
Värvuselt hallikas-valge,fraktsiooniga 5cm. Saadaval ka erinevate suurustega, peenest kiviklibust kuni suurte kivitükkidena välja. Sobilik rohkem kiviktaima aladele. Taimedele, kes ei talu lupja, see ei sobi.
http://superkallur.eu/wp-content/uploads/2014/03/page2-img411.jpg
Adru
Eestis on rannikuvetes
kasvavat pruunadru kasutatud rannakülades väetisena (sõnniku
asemel).Neis on rikkalik ja
tasakaalustatud mikro- ja makroelementide sisaldus.Nad sisaldavd
looduslikke kasvustimulaatoreid(auksiini).Nad aitavad taimedel taluda
põuast ja madalast temperatuurist tingitud vaegusi.Adru stimuleerib
mullas mikroobide tegevust, suurendab taime vastupanuvõimet
kahjurputukatele ja seenhaigustele.Vetikaväetised on oluliseks
looduspuhtaks täienduses kvaliteetse saagi saamisel.Rannas laguneb adru võrdlemisi kiiresti ja sellega kaasnev toiteelementide kadu on
märkimisväärne.Seepärast tuleks see enne püsikülmade saabumis
põllu serva viia ja virnastada.Pärast sulamist ja mõnenädalast
käärimist võib selle kevadel laiali laotada ja sisse künda.Adru
laguneb mullas kiiresti ning selles sisalduvad toiteelemendid on
taimedele kergesti omastatavad.
http://static1.nagi.ee/i/p/866/64/2166619961f212_m.jpg/1
Männiokkad
Laotatakse 3-5 cm paksuselt.Okastest saab õhulise ja dekoratiivse multši.Sobib ainult happelist keskkonda vajavatele taimedele,kuna tõstab mulla happesust. Eriti hea on seda kasutada piirkondades,kus kasvab palju mände ja okkaid on kerge hankida.
http://swex.risk.ee/img/wordpress/Testagain_126F9/wp009.jpg
2.Geosünteedid
Tegemist on materjalidega ,mida kasutatkse maa- ja vesiehitistel.Geosünteedid jagunevad: *geotekstiilid
*geovõrgud
*geokomposiidid
*geomembraanid
*geosünteetilised savivahekihid
Aianduses on enim levinud geotekstiilid.
Kile
Musta ja pruuni kilet kasutatakse maasika- ,kurgi-,rabarberipõldudel jm.Surub täielikult maha umbrohtude kasvu.Saak valmib rutem ja on ligi 20% suurem,ka viljad on suuremad (kastmis-süsteemiga) ja puhtad.Taimede juured on kile all.vigastusteta.Kile aitab säilitada mullaniiskust ja soojust.Kasutusaeg on tal 3-5 aastat.Kile paigadamine on töömahukas ja eemaldamine tülikas. Kuival ajal paigaldades jääm muld kauaks ajaks kuivaks,kuna kile ei lase vett ja õhku läbi.Suurendab ka öökülmade ohtu ja lumeta talvedel ähvardabtaimi külmumisoht.Raskendatud on ka väetamine ja taimekaitsetööd.Läbipaistva kile kasutamisel tõstavad umbrohud kile üles.Selle vältimiseks tuleks kile pealt katta õhukese mullakihiga vm.Kilepeenra ääred vajavad ka umbrohutõrjet. Ergutam maasikataimedel võsundite kasvu ja neid saab eemaldada käsitsi,tütartaimed ei saa ka juurduda. Kile põhjustab ka mulla kuumenemist,mis mõjub halvasti taimejuurtele ja mikroorganismidele.Kile all pesitsevad meelsasti ka sipelgad(seetüttu olen ma juba ammu loobunud kile kasutamisest).
http://koduaed.balticagro.ee/c/6-category_default/taimekatted.jpg
Peenravaip
Kootud peenikestest polüpropüleenribadest või tihedalt auhustatud.Et taimi oloeks lihtsam joondada,on materjali sisse kootud jooned.Hõre,laseb vihmavee ja õhu läbi.Ta on painduv, rebenemiskindel,ei kõdune ja on ilmastikukindel.Sobib kasutada taimepottide all.Selle abil on võimalik rajada istutusala uudismaale või umbrohtunud alale.Kasutatakse ka kompostihunniku katmiseks.Peenravaiba puuduseks on äärte hargnemine.ilma lisamultšita on kestvus 8-10aastat.
http://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_15235868.jpg
Tekstiilmultš
Mustakiuline niiskust läbilaskev materjal.Vastupidav UV kiirgusele.Takistab umbrohtude kasvu. Hoiab maapinna niiske ja soojana, vähendab erosiooni.Seda võib katta täiendavalt ka koorepurug, kividega vm.Kasutatakse erinevate pinnasekihtide eraldamiseks.Rebeneb kergesti,kuid rebenenud koht ei hakka hargnema.1-1,5aasta pärast on teda võimatu tervelt koku rullida.Takistab ka tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel.Üks ruutmeeter kaalub umbes 50g.
http://www.hortes.ee/static/product_pictures/1457_org.jpg
Geotekstiil
Polüpropeenkiududest valmistatud viltjas kiudkangas,mida kasutatkse haljastuses ja teedeehituses pinnase tugevdamiseks.Kasutatkse erimevate pinnasekihtide eraldamiseks ja segunemise vältimiseks. Vähendab juurte külmakahjustusi.Sobib umbrohu leviku tõkestamiseks.On vett läbilaskev ja keemiliselt neutraalne.katte peal idanenud umbrohi kasvab läbi riide.
Katteloori kasutatakse peamiselt:
* saagialguse kiirendamiseks
*öökülma kaitseks
*kaitseks kahjurite eest.
http://interbauen.ee/images/detailed/2/geotekstiil.jpg
Varjutus- ja tuuletõkkekangas
Peenetest plastribadest kootud võrk,mis hajutab päikesekiirgust ja nõrgendab tuult.Igihaljaid taimi kaitseb varakevadise päikesepõletuse eest.
http://g1.nh.ee/images/pix/285x185/GnxV8Tj12IM/file64070107_19c01884.jpg
Juuretõkke kangas
Juuretõke on vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis tõkestab puujuurte tungimist puu alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istuda ebatavalistesse kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne abivahend turbaaedade rajamisel. Juuretõkkega vooderdatud istutus-auk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee.Kaeva vajaliku suurusega istutusauk. Lille- ja köögiviljapeenardele on sobiv sügavus 30-40 cm, roosidele ja rododendronitele ~80 cm. Puhasta istutusauk juurtest, kividest ja mittevajalikust pinnasest. Aseta juuretõke istutusauku ja venita nurgad paika. Jäta väike serv (~ 2 cm) üle maapinna, et takistada juurte levikut maapinna kaudu. Kangast jätkates naeluta servad kahe lauajupi vahele. Pragusid ei maksa jätta, sest sealtkaudu leiavad sissepääsu soovimatud juured.Juuretõke on vett läbilaskev kiudkangas, mis ei kõdune ega mädane ning on vastupidav maapinnas leiduvate hapete ning aluse suhtes.
http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kiled-kangad/juuretokke-kangas
Külmakate ehk pakasekangas
4-5 mm paksune kerge õhuline materjal,mis kaitseb taimi külma ja jäise tuule eest.
http://www.zave.ee/images/pix/600x600/UNkQNt6tMyo/278605_pakasekangas202x22c5m20300g20m2.jpg?af=1
Katteloor
Polüpropõleenkiust väga kerge kangas, mis säiltab enda alla kogunenud soojust, laseb hästi läbi valgust ja vett. Seetõttu on loori all soodsam kasvukeskkond ja saak valmib kuni paar nädalat varem. Loor laotatakse otse taimede peale, see ei vaja toestust.Katteloori kasutatakse peamiselt:
* saagialguse kiirendamiseks
*öökülma kaitseks
*kaitseks kahjurite eest.
http://www.aiakaubad.ee/image/987.JPG
3.Väetised
Väetis on aine või valmistis, mida kasutatakse taimede varustamiseks toitainetega. Väetiste kasuta-misel paraneb mullaviljakus ning suureneb põllumajanduslik saak.Väetised võivad olla kas otsesed, mille taimed omastavad juurte kaudu, või lehtede kaudu "toitvad", kus ained jõuavad taime läbi leh-tede.Väetise koostis võib olla orgaaniline (sisaldades orgaanilisi aineid) või anorgaaniline(mis on valmistatud lihtsatest anorgaanilistest kemikaalidest või mineraalidest). Väetis võib olla ka naturaalne (turvas) ja mineraalide setted; toodetud läbi looduslike protsesside (kompostimine) või läbi keemiliste protsesside.Väetised jagunevad kahte rühma : orgaanilised väetised ja mineraalväetised. Tähtsamad orgaanilised väetised on sõnnik , virts , kompost ja turvas. Mineraalväetised koosnevad suures kogu-ses taimedele vajalikest toitainetest. Mineraalväetisi saadakse maavaradest , aga neid toodetakse ka tööstuses. Lämmastikuühendeid sisaldavad väetisi nimetatakse lämmastikväetisteks. Neid vajab taim eriti kevadel , et kasvada kiiresti ja lopsakaks.Hilissuvel vajavad taimed rohkem kaaliumiühendeid ja fosforiühendeid , et kasvada fosforiväetistega. Suurte saakide saamiseks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi üheaegselt.
Maheväetised sobivad suurepäraselt täppisväetamiseks mahetaimekasvatuses, näiteks köögiviljade, viljapuude, maasikate, viinapuude, kartuli ja teravilja väetamiseks. Kasutusnorm sõltub kasvatatavast kultuurist, mulla tüübist ja toitainete vajadusest. Tavaliselt kasutatakse koguseid vahemikus 1000-3000 kg/ha. Väetist laotatakse nii väetisekülvikuga kui ka käsitsi.
Enne istutamist/külvamist külvata graanulid mullapinnale ja kasta rikkalikult.
Kasutamine istandustes külvake väetist enne vihma või kastke pärast väetamist.
Pealtväetamine Graanuleid võib külvata pealtväetamiseks taimeridade vahele.
Orgaaniline väetis koosneb erinevate organismide jäänustest või nende elutegevuse tagajärjel tekki-nud ainetest. Orgaanilise väetise puhul asuvad mullas leiduvad mikroorganismid väetises leiduvat taimset materjali lagundama ning muudavad selles sisalduvad toitained taimedele kergesti kätte-saadavaks.Ka orgaanilist väetist (kompost, sõnnik) on õige anda kohe aeda rajades. Eriti kehtib see murude puhul.Orgaaniline väetis mõjub mullale 7–10 aastat, see parandab mulla omadusi ja tõstab selle huumusesisaldust. Orgaanilist väetist tuleks anda headele huumusrikastele muldadele 10–20 kg/m², lahjadele huumusvaestele ja liivastele maadele aga 30–70 kg/m². Kanakakatkasutades tuleks juhinduda pakil olevatest soovitustest, sest linnusõnnik on mitu korda kangem kui teised orgaanilised väetised Kui aeda rajades on kasutatud komposte, siis 2–3 aasta jooksul lisaväetist pole vaja lisada.
Mineraalväetised sisaldavad suuremas koguses taimede kasvu edendavaid toitaineid (lämmastik, fosfor, kaalium) kui orgaanilise väetised. Seejuures on tegu kiiresti vabanevate toitainetega, nii et taimed saavad kõik vajaliku kohe kätte. Kui taimed vajavad kiirkorras turgutust, siis on mineraal-väetis kahtlemata kõige mugavam valik.Mineraalväetised võib jagada kahte rühma: lihtväetised ja kompleksväetised. Vajalik väetisekogus oleneb mulla viljakusest. Jälgida tuleks väetisepakil olevat juhendit.Tavaliselt kulub väetist 10–60 g/m² kohta. Mineraalväetisi saadakse maavaradest,kuid neid toodetakse ka tööstuses. Lämmastikuühendeid sisaldavaid väetisi nimetatakse lämmastikväetisteks. Neid vajab taim peamiselt kevadel, et kasvada kiiresti ja lopsakaks.Hilissuvel vajavad taimed kaaliumi- ja fosforiühendeid. Suurte saakide saamiseks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi üheaegselt.
Kompost (ladina keeles compositus) on orgaaniliste ainete aeroobsel lagunemisel tekkiv ebameeldiva lõhnata, huumuserikkas ja stabiilne lõppsaadus. Kompost on looduslik väetis.Orgaaniliste ainete lagundamist viivad peamiselt läbi mikroorganismid,kui ka mitmed seened.Kompost on toitainete-rikas, seega seda on võimalik kasutada väetisena ja mulla omaduste parandajana.
Sõnnikuks nimetatakse põllumajandusloomade väljaheidete ja alla panu segu pärast mikroorganis-mide poolt esile kutsutud käärimisprotsessi toimumist selles.Käärinud sõnnikus C ja N vaheline suhe muutub ning lämmastiku sisaldus sõnnikus suureneb.Sõnnik rikastab ja mitmekesistab mulla morfo-loogiat,mis on üks tähtsamaid tegureid saagi edasisel suurendamisel. Sõnnik suurendab mulla bioloo-gilist aktiivsust.Sõnnikus olevast lämmastikust omastatakse esimesel aastal tavaliselt 20-30% fosforist 30-50% ja kaaliumist 50-70%.Hea efekti saavutamiseks tuleks sõnnik peale laiali laotamist võimalikult ruttu mulda viia. Tavaliselt antakse 100m2 kohta 1m3 kõdusõnnikut.
Mikroväetis, lihtväetis, mis sisaldab taimedele vajalikku mikroelemente. Tähtsaimad mikroväetised on boor-, vask-, molübdeen-, mangaan-, tsink- ja koobaltväetis.
Makroväetised sisaldavad makroelemente. Makroväetiseid nimetatakse ka vastavalt elemendi sisaldusele lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetisteks.
Ammooniumnitraat, AN.Universaalne lämmastikväetis. Soovitame kultuuride pealt- ja lisaväetamiseks. Kevadel külvatavatele kultuuridele antakse külvieelselt enne mullaharimist või paiklikult külviaegselt. Rohumaadel soovitame kasutada iga niite järgselt.
Kogustes kuni 300 kg/ha antakse ühekordselt. Suuremate koguste puhul peaks kasutama jaotatult andmist.
Ammooniumsulfaat, NS.Väetis, mida kasutatakse peamiselt pealtväetamiseks suure kuni keskmise väävli ja magneesiumi vajadusega kultuuridele. Kasutamiskogused olenevad planeeritud saagist.
Vees lahustuvad väetised
Vees lahustuvaid tahkeid ja vedelväetisi kasutatakse peamiselt kastmisväetisena kasvuhoones, puukoolis või põllul. Osa tooteid sobib kasutada ka lehtede kaudu väetamiseks paagisegudes koos taimekaitsevahenditega või laotamiseks mullapinnale enne vihma või kastmist. Maheväetised sobivad suurepäraselt täppisväetamiseks mahetaimekasvatuses, näiteks köögiviljade, viljapuude, maasikate, viinapuude, kartuli ja teravilja väetamiseks. Kasutusnorm sõltub kasvatatavast kultuurist, mulla tüübist ja toitainete vajadusest. Tavaliselt kasutatakse koguseid vahemikus 1000-3000 kg/ha. Väetist laotatakse nii väetisekülvikuga kui ka käsitsi.
Enne istutamist/külvamist külvata graanulid mullapinnale ja kasta rikkalikult.
Kasutamine istandustes külvake väetist enne vihma või kastke pärast väetamist.
Pealtväetamine Graanuleid võib külvata pealtväetamiseks taimeridade vahele.
Orgaaniline väetis koosneb erinevate organismide jäänustest või nende elutegevuse tagajärjel tekki-nud ainetest. Orgaanilise väetise puhul asuvad mullas leiduvad mikroorganismid väetises leiduvat taimset materjali lagundama ning muudavad selles sisalduvad toitained taimedele kergesti kätte-saadavaks.Ka orgaanilist väetist (kompost, sõnnik) on õige anda kohe aeda rajades. Eriti kehtib see murude puhul.Orgaaniline väetis mõjub mullale 7–10 aastat, see parandab mulla omadusi ja tõstab selle huumusesisaldust. Orgaanilist väetist tuleks anda headele huumusrikastele muldadele 10–20 kg/m², lahjadele huumusvaestele ja liivastele maadele aga 30–70 kg/m². Kanakakatkasutades tuleks juhinduda pakil olevatest soovitustest, sest linnusõnnik on mitu korda kangem kui teised orgaanilised väetised Kui aeda rajades on kasutatud komposte, siis 2–3 aasta jooksul lisaväetist pole vaja lisada.
Mineraalväetised sisaldavad suuremas koguses taimede kasvu edendavaid toitaineid (lämmastik, fosfor, kaalium) kui orgaanilise väetised. Seejuures on tegu kiiresti vabanevate toitainetega, nii et taimed saavad kõik vajaliku kohe kätte. Kui taimed vajavad kiirkorras turgutust, siis on mineraal-väetis kahtlemata kõige mugavam valik.Mineraalväetised võib jagada kahte rühma: lihtväetised ja kompleksväetised. Vajalik väetisekogus oleneb mulla viljakusest. Jälgida tuleks väetisepakil olevat juhendit.Tavaliselt kulub väetist 10–60 g/m² kohta. Mineraalväetisi saadakse maavaradest,kuid neid toodetakse ka tööstuses. Lämmastikuühendeid sisaldavaid väetisi nimetatakse lämmastikväetisteks. Neid vajab taim peamiselt kevadel, et kasvada kiiresti ja lopsakaks.Hilissuvel vajavad taimed kaaliumi- ja fosforiühendeid. Suurte saakide saamiseks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi üheaegselt.
Kompost (ladina keeles compositus) on orgaaniliste ainete aeroobsel lagunemisel tekkiv ebameeldiva lõhnata, huumuserikkas ja stabiilne lõppsaadus. Kompost on looduslik väetis.Orgaaniliste ainete lagundamist viivad peamiselt läbi mikroorganismid,kui ka mitmed seened.Kompost on toitainete-rikas, seega seda on võimalik kasutada väetisena ja mulla omaduste parandajana.
Sõnnikuks nimetatakse põllumajandusloomade väljaheidete ja alla panu segu pärast mikroorganis-mide poolt esile kutsutud käärimisprotsessi toimumist selles.Käärinud sõnnikus C ja N vaheline suhe muutub ning lämmastiku sisaldus sõnnikus suureneb.Sõnnik rikastab ja mitmekesistab mulla morfo-loogiat,mis on üks tähtsamaid tegureid saagi edasisel suurendamisel. Sõnnik suurendab mulla bioloo-gilist aktiivsust.Sõnnikus olevast lämmastikust omastatakse esimesel aastal tavaliselt 20-30% fosforist 30-50% ja kaaliumist 50-70%.Hea efekti saavutamiseks tuleks sõnnik peale laiali laotamist võimalikult ruttu mulda viia. Tavaliselt antakse 100m2 kohta 1m3 kõdusõnnikut.
Vedelsõnnik tekib loomade
väljaheidetele vee lisamisel.Kuivainesisaldus on 5-8%.Vedelsõnnik
on kasutamiskõlbulik alles peale käärimisprotsessi toimumist
selles.Käärimata vedelsõnniku kasutamine põhjustab mulla
füüsikaliste,keemiliste ja mikrobioloogiliste protsesside
kahjustamist.Orgaaniline väetis tõstab
mulla viljakust vaid juhul,kui ta jõuab mulda.Iga haritava maa
hektar peaks sõnnikut saama 4-5 aasta möödudes.sõnniku norm
sõltub kasutatada olevast kogusest . Optimaalne kasutus-norm on
40-60t/ha.
Mikroväetis, lihtväetis, mis sisaldab taimedele vajalikku mikroelemente. Tähtsaimad mikroväetised on boor-, vask-, molübdeen-, mangaan-, tsink- ja koobaltväetis.
Makroväetised sisaldavad makroelemente. Makroväetiseid nimetatakse ka vastavalt elemendi sisaldusele lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetisteks.
Ammooniumnitraat, AN.Universaalne lämmastikväetis. Soovitame kultuuride pealt- ja lisaväetamiseks. Kevadel külvatavatele kultuuridele antakse külvieelselt enne mullaharimist või paiklikult külviaegselt. Rohumaadel soovitame kasutada iga niite järgselt.
Kogustes kuni 300 kg/ha antakse ühekordselt. Suuremate koguste puhul peaks kasutama jaotatult andmist.
Ammooniumsulfaat, NS.Väetis, mida kasutatakse peamiselt pealtväetamiseks suure kuni keskmise väävli ja magneesiumi vajadusega kultuuridele. Kasutamiskogused olenevad planeeritud saagist.
Vees lahustuvad väetised
Vees lahustuvates väetistes on toitained taimedele hästi omastatavate ühenditena.
Kastmisväetiste seast valikut tehes tuleks arvesse võtta kasutatavat substraati ning kasvutingimustele ja kultuuri kasvunõuetele vastavat taimetoitainete suhet. Kastmisväetamine on efektiivseim väetamisviis, kus toitained antakse vees lahustunud kujul otse taime juurte piirkonda.
Ferticare või Nutricomplex väetisi võib kasutada eraldi või toitainete suhte muutmiseks kombineerida teiste väetistega (YaraLiva Calcinit, Krista-väetised, kelaadid – Tradecorp Cu, Mg, Mn, Fe, Zn jt)
Turbaväetised
Dolokivijahu kasutatakse kasvuturba või mineraalmulla neutraliseerimiseks. Kasvuturba neutraliseerimiseks 6 – 10 kg/m3 turba kohta, sõltuvalt turba algsest pH-st. Mulla põhilupjamiseks 60–100 kg/100 m2 kohta. Hilisemaks vajaliku pH taseme hoidmiseks – 40-60 kg/100 m2 kohta.
Peatcare 10-23-24 + mikroelemendid
Universaalne NPK-täisväetis on mõeldud orgaaniliste substraatide (muld, turvas) põhiväetamiseks. Väetise koostis sobib köögiviljade ja lillede kasvatamiseks, istikute tootmiseks ning puukoolides kasutamiseks. Väetis sobib kasutamiseks nii suurtootjale kui väikeaiapidajale.
N-P2O5-K2O (SO3) 10-23-24 (8,5) mikroelementidega, vähese kloori sisaldusega
Põhiväetisena kasutada orgaaniliste substraatide põhiväetisena, segada ühtlaselt turba või mullaga:
- keskmise väetistarbe puhul 0,5–1,2 kg/m3,
- suure väetistarbe puhul 1,2–1,8 kg/m3.
Pindmisel väetamisel laotatakse 100 m2-le 5-12 kg väetist.
Väetiste tähistus tulenen põhiliste toiteelementide sisaldusest. Esimesel kohal on lämmastiku sisaldus elemendina, teisel kohal fosfori ja kaaliumisisaldus oksiidina. Kui toiteelement puudub märgitakse see nulliga. Mikroelementide jm toiteelementidega rikastatud kompleksväetiste nimetuses tuuakse välja ka kasutatud elementide sisaldus. 18-9-9 +2S tähistab väetist milles on 18% lämmastikku, 9% difosforpentaoksiidi ja 9% kaaliumdioksiidi ning 2% väävlit.
Kompleksväetised sisaldavad vähem ballastainet ja on koostiselt ühtlased. Ideaalne ühtlikkus saavutatakse tooraine vedelate komponentide segamisel ning hilisemal kuivatamisel ja granuleerimisel. Ka mõõtmetelt on graanulid ühtlased.
Kompleksväetiseid rühmitatakse järgmiselt:
1. Liitväetised. Need on väetised, mille molekuli kuulub mitu toiteelementi. Näiteks kaaliumnitraat, kaalium-naatrium-nitraat, Kemira Cropcare 10-10-20. Liitväetiste korral sisaldab iga väetise osake (graanul) kõiki väetistes olevaid elemente. Elemendid igas väetise osakeses on sellises vahekorras nagu on kogu väetises olevate elementide vahekord.
2. Väetissegud. Need saadakse mitme erineva lihtväetise omavahelise kokkusegamise teel. Näiteks Rekle väetissegud. Väetissegusid on võimalik endal valmistada. Siis tuleb jälgida mineraalväetiste segamise nõudeid. Väetissegude korral iga väetise osake (graanul, kristall) sisaldab ainult selle väetise elemente, millest ta pärineb.
Mehhaaniliselt segatud väetissegu nimetatakse blendiks.
Kokkuvõtteks võin öelda,et seda uurimust tehes leidsin palju uut ja huvitavat.Tõdesin,et kui palju on erinevaid võimalusi taimede ja ka mulla turgutamiseks. Ise olen varasemalt kokku puutunud lehma ja kana sõnnikuga(puhtal kujul,mil oli oma loomapidamine), kompostmullaga ja mereadruga.Samuti olen kasutanud ka universaalset vedelväetist(istikute ettekasvatus perioodil) .Üldiselt olen püüdnud kasutada peamiselt ainult orgaanilisi väetisi ja multše. Samuti on iga-aastased abilised ka varjutuskangas ja katteloor.Samas tekkis ka huvi proovida kasutada ka teisi tooteid.Nii et ootan juba pinevalt kevadet,mil saaks näpud mulda pista ja aias uuendusi läbi viima hakata.
Universaalne NPK-täisväetis on mõeldud orgaaniliste substraatide (muld, turvas) põhiväetamiseks. Väetise koostis sobib köögiviljade ja lillede kasvatamiseks, istikute tootmiseks ning puukoolides kasutamiseks. Väetis sobib kasutamiseks nii suurtootjale kui väikeaiapidajale.
N-P2O5-K2O (SO3) 10-23-24 (8,5) mikroelementidega, vähese kloori sisaldusega
Põhiväetisena kasutada orgaaniliste substraatide põhiväetisena, segada ühtlaselt turba või mullaga:
- keskmise väetistarbe puhul 0,5–1,2 kg/m3,
- suure väetistarbe puhul 1,2–1,8 kg/m3.
Pindmisel väetamisel laotatakse 100 m2-le 5-12 kg väetist.
Kompleksväetised
NPK väetised
Kompleksväetised sisaldavad mitut taimetoiteelementi. Väetise igas graanulis on kõik makro- ja mikroelemendid sama sisaldusega.Väetiste tähistus tulenen põhiliste toiteelementide sisaldusest. Esimesel kohal on lämmastiku sisaldus elemendina, teisel kohal fosfori ja kaaliumisisaldus oksiidina. Kui toiteelement puudub märgitakse see nulliga. Mikroelementide jm toiteelementidega rikastatud kompleksväetiste nimetuses tuuakse välja ka kasutatud elementide sisaldus. 18-9-9 +2S tähistab väetist milles on 18% lämmastikku, 9% difosforpentaoksiidi ja 9% kaaliumdioksiidi ning 2% väävlit.
Kompleksväetised sisaldavad vähem ballastainet ja on koostiselt ühtlased. Ideaalne ühtlikkus saavutatakse tooraine vedelate komponentide segamisel ning hilisemal kuivatamisel ja granuleerimisel. Ka mõõtmetelt on graanulid ühtlased.
Kompleksväetiseid rühmitatakse järgmiselt:
1. Liitväetised. Need on väetised, mille molekuli kuulub mitu toiteelementi. Näiteks kaaliumnitraat, kaalium-naatrium-nitraat, Kemira Cropcare 10-10-20. Liitväetiste korral sisaldab iga väetise osake (graanul) kõiki väetistes olevaid elemente. Elemendid igas väetise osakeses on sellises vahekorras nagu on kogu väetises olevate elementide vahekord.
2. Väetissegud. Need saadakse mitme erineva lihtväetise omavahelise kokkusegamise teel. Näiteks Rekle väetissegud. Väetissegusid on võimalik endal valmistada. Siis tuleb jälgida mineraalväetiste segamise nõudeid. Väetissegude korral iga väetise osake (graanul, kristall) sisaldab ainult selle väetise elemente, millest ta pärineb.
Mehhaaniliselt segatud väetissegu nimetatakse blendiks.
Kokkuvõtteks võin öelda,et seda uurimust tehes leidsin palju uut ja huvitavat.Tõdesin,et kui palju on erinevaid võimalusi taimede ja ka mulla turgutamiseks. Ise olen varasemalt kokku puutunud lehma ja kana sõnnikuga(puhtal kujul,mil oli oma loomapidamine), kompostmullaga ja mereadruga.Samuti olen kasutanud ka universaalset vedelväetist(istikute ettekasvatus perioodil) .Üldiselt olen püüdnud kasutada peamiselt ainult orgaanilisi väetisi ja multše. Samuti on iga-aastased abilised ka varjutuskangas ja katteloor.Samas tekkis ka huvi proovida kasutada ka teisi tooteid.Nii et ootan juba pinevalt kevadet,mil saaks näpud mulda pista ja aias uuendusi läbi viima hakata.
| Kasutatud materjal: | http://ak.rapina.ee/katrinu/vaetus/kompleksvetiste_liigitamine.html |
http://www.balticagro.ee/index.dsp?area=73
kooli õppematerjal
http://www.hortes.ee/est/istutusnoud-aiakujundus/multsid-killustik
''Haljasalade kasvupinnased ja multšid'' A.Mölder
http://www.aiakaubad.ee/image/987.JPG
http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kiled-kangad/juuretokke-kangas
Töö vastab nii suslt kui vormilt etteantud nõuetele. Sisult on töö põhjalik ning käsitleb kõiki nõutud materjalide gruppe piisava põhjalikkusega. Töö väärtus suurendab autori arvamus ja kogemuse jagamine.
VastaKustutaTöö on arvestatud.